Hirm on surm, armastus on elu

Täna jagan sinuga enda tundeid ja vaatenurka hirmu lõksust ja armastuse rikkusest.

Valides hirmu asetame ennast justkui "surnud" ringkäiku ekslema, lõputult otsides enda kannatuste süüdlast... kes, nagu selgub hiljem, oleme me ise.

Valides armastust - valime elu. Valime avardumist, mitte kuhugi "kinni jäämist". Valime vabadust loomulikult olla, vabadust loomulikult luua, vabadust olla me ise. Valime vabadust vanglast... mida hirm enda olemusega loob ja meid nähtamatute seintega kinni hoiab. 

Head kuulamist!