Tagasi armastuse juurde (11 osa, "Suhted")

"Armastusekuu" raames loen iga päev ette peatükke raamatust "Tagasi armastuse juurde", mille autoriks on Marianne Williamson, sest millest muust armastuse kuul sügavamalt mõtiskleda kui mitte armastusest?

 

Mida rohkem õpime tundma oma sisimat valgust, seda lihtsam on endale andestada, et me pole veel täiuslikud. Kui me oleks täiuslikud, poleks me sündinud. Meie ülesanne ongi saada täiuslikuks ning sealjuures tähele panna, mil moel me seda veel ei ole. Kui tunnistame oma vaimset täiuslikkust, mis on meis juba olemas, saavad meist täiuslikud isiksused.

Kuni me pole täielikult teadvustanud, et ego on petis meie sisimas, on meil sageli häbi endale ja veel vähem teistele tunnistada, mis mänge me mängime. Selle asemel et endale kaasa tunda ja meenutada, et neuroosid on meie haavad, kipub meil olema liiga piinlik neile tähelepanu pöörata. 

 

6. peatükk "Suhted" jätkub, head kuulamist!